Kultuuri – Tammed

Aino Tamm (1864 Tarvastu vald – 1945 Tallinn) – laulja ja laulupedagoog.

Õppis Peterburi muusikakoolis, täiendas end Saksamaal, Itaalias ja Prantsusmaal. Alustas kontserttegevust kodumaal 1891; hiljem esines Pariisis, Londonis, Peterburis jm, tutvustades ka eesti rahvalaule. Oli 1923–35 Tallinna Konservatooriumi õppejõud. Avaldanud eesti rahvaviiside seadeid kontsertlauljaile.

Jaan Tamm (1875 Tarvastu – 1933 Tallinn) – Aino vend, metsasarvekunstnik ja muusikategelane.

Lõpetas Peterburi Konservatooriumi, hiljem oli seal professor. Olnud Peterburi õukonnaorkestri solist. Aastail 1923–33 Tallinna Konservatooriumi professor.

* 

Anna Tamm (1880 Viljandi – 1964 Tallinn) – näitleja.

Eesti NSV teeneline kunstitegelane. Esinenud a-st 1911 Pärnu, Tartu, Narva ja Viljandi teatris. 1929. a-st Tallinnas ja oma lavatee viimase kümnendi (1948–57) töötas Draamateatris.

Herbert Tamm (1891 Tartu – 1944 jäi kadunuks) – Anna abikaasa, tunnustatud teatrikunstnik.

Tegutses kunstnikuna „Vanemuises“, „Endlas“ „Ugalas“ ja a-st 1930 Tallinna Töölisteatris.

 * 

Jakob Tamm (1861 Vastse-Nõo – 1907 Väike-Maarja) – luuletaja, pedagoog, valmikirjanik.

    
1892 avaldatud luulekogus „Ärganud hääled“ kajastas rahvusliku liiikumise ideestikku. Eesti tuntumaid valmikirjanikke. Tä helepanu väärivad ta valdavalt rahvaluuleainelised lugulaulud ja ballaadid. Edendas tõlkekultuuri. Mats Traat on kirjutanud Jakob Tammest novellid „Sarviku armastus“ ja „Tamm Tamme vallast“.

*

Villem Tamm (1836 Kassari – 1915 Kassari)

Selle persooni asetamisega oma kataloogi tekkis mul raskusi – kellena teda esitleda? Juba lapsena kuulsin oma peres, et üks Tamm on kujutatud Kaarli kiriku altarimaalil, kuid see ei ole meie suguvõsa Tamm. Tollal oli mul sellest kahju ja ma ei mõistnud, miks seda fakti esitati toonil nagu ei tahetaks edasi rääkida. Hiljem jõudsin tõe jälile: Tamm oli mõisa kubjas – tige, ülbe kubjas.

Kaarli kiriku altarimaaliks on õnnistav Kristus – “Tulge minu juurde kõik, kes teie vaevatud ja koormatud olete, mina tahan teile hingamist saata” (Mt 11,28).

Kuidas kujutada Kristust? Mõistagi sellisena, kelle ilme on võimeline inimesi enda juurde kutsuma ja neid õpetama. Kes inspireeris altarimaali loonud Johann Kölerit (1826-1899)? Seesama tige ja ülbe Villem. Ent see oli hiljem. Kui Köler oli Hiiumaal 1863. aastal, kohtas ta seal peaaegu piibellikult puhta näoga, tugevat ja ilusat meest – Villem Tamme. Tuli ilmsiks, et tegemist on ka andeka ja aruka mehega, kes oskas kirjutada ja end saksa keeleski väljendada ning olevat tema olnud seegi, kes soovitanud Kassari mõisa omanikul ehitada maasild, mis praegu ühendab Kassarit Hiiumaaga. Ja nii saigi maamees Villem Tammest Kristuse prototüüp. Maal valmis 1879. aastal, ent selleks ajaks oli Tamm saanud mõisas ametikõrgendust ning muutunud ülbeks ja kurjaks. Kui Köler sellest kuulnud, käinud tema peast läbi mõte maal hävitada, paraku – see oli seinamaal, mitte lõuendile loodu… Villem Tamm ei teadnud, et tema nägu on Kaarli kiriku seinal, aga kui vanuigi sellest kuulnud, läinud vaatama. Tema hauaplaadil on kirjas, et Johann Köler on Villemit Kristusena maalinud… NB! Hauaplaat on pandud Kaaarli kiriku koguduse poolt.