Varia
Tammed, kes saanud kuulsaks kui Ramatamananda ja Romanadvoratrelundar
Mihkel Tamm Sri Rama Michael Tamm (1911 Elistvere vald, Tartumaa 2002 Boston) müstik, müstilisi õpetusi käsitlevate raamatute autor.
Mihkel Tamm on lõpetanud Tartus gümnaasiumi. 1940. aastal läks ta laevakütjana Rootsi. Pärast rännakuid mitmetes riikides jõudis ta Saksamaale ja asus õppima Berliini tehnikaülikooli tuumafüüsikat. 1948. aastal toimunud temas usuline ümbersünd. Sealsamas Berliinis olevat üks teosoof andnud talle nimeks Ramatamananda, mis lühendatult olekski siis Rama.
Kui NSV Liitu vallutas Hruštšovi sula, plaanis Saksamaal juveeliäriga rikastunud, elegantselt ja kallilt riietunud Tamm 1956. aastal alustada jalgsirännakut Eestist läbi Nõukogude Liidu Indiasse, kuid Eestis võeti talt ära tema ÜRO apatriidi (kodakondsuseta isiku) pass. See tähendas, et ta ei saanud riigist välja. Riigi sees aga ei lubatud tal elada Tallinnas. Tamme elukohtadeks said Uku talu Langermaal ja Türi lähedal asuv Kaasiksaare. 
Eesti orientalisti, tõlkija (ka Koraani) ja esseisti Haljand Udami sõnade järgi olevat Tamm Eestis pidanud omalaadset “metsaülikooli” ja KGB kahtlustanud teda budistliku salaorganisatsiooni rajamises. Soovitan lugeda Vladimir Videmani/Wiedemann (Guzman) mälestusi, milles juttu müstilistest liikumistest XX sajandi 70. – 80. aastatel Nõukogude Liidus, sh Eestis. Eesti keeles ilmus tema raamat “Maagide kool. Eesti okultne underground 1970-1980” 2008. aastal. Videman/Wiedemann on omaette persoon ja pealgi: ta on sündinud Eestis – 1955. aastal Tallinnas, ja suhelnud isiklikult Tammega. Hariduselt on ta vene filoloog, leiba on teeninud ajakirjanikuna ja tõlkijana ning nüüd on tema põhitegevuskohaks Berliin. Mõistagi, et ta ei olnud ainus julge suhtlemaks Tammega. Kuulu järgi tundsid Tamme mitmed Eesti tuntud inimesed… Mis sai Tammest? Tänu oma juutidest sõpradele anti Tammele 1981. aastal luba rännata välja Pühale Maale ja seda ta ka tegi pärast 25 aastat kestnud sundasumist oma sünnimaal. Tema maine teekond lõppes Bostonis.
Tamm lõi oma müstilise filosoofia süsteemi, mida nimetas nullhüpoteesi-teooriaks.
Soovitan ka lugeda oma sugulase Meelis Pilleri artiklit kohtumisest Tammega Bostonis – vt artiklit Suure filosoofi surm, mis ilmunud Eesti Ekspressis 13.02.2003. aastal.
*
Mary Tamm (1950 Bradford, Yorkshire, UK) näitleja.
Mary Tamm on õppinud näitekunsti õppeasutuses, mis üks prestiižsemaid maailmas ja vanemaid Inglismaal (asut 1904) – see on Royal Academy of Dramatic Art Londonis. Tema näitlejakarjääri algusajaks on aasta 1971 ja kohaks Birminghami Repertory Company teater. 1972 sai temast londonlane.
Mary Tamme esimene mängufilm oli Tales that Witness Madness (1973) ja see andis koosmängu võimaluse Kim Novakiga. Kohe järgnes teine film The Odessa File (1974), kus mängisid Jon Voight, Maria Schell ja tema võluv vend Maximilian Schell, Derek Jacobi… Need filmid heitsid noore kaunitari rahvusvahelisele ekraanile. Ja sealt ma ta leidsingi.
The Odessa File oli, nagu ma hägusalt mäletan, kuidagi sarnane nõukogude filmidega… Seitsmekümnendail ei olnud minu teadvuses pilt neljakümnendail aastail toimunust veel täpselt fokuseerunud – puudu jäi finessidest, mis olulised tõe kokkuseadmisel. Üks selline finess oli ka ODESSA – ei, mitte linnana, vaid salaorganisatsioonina Organisation der ehemaligen SS-Angehörigen. Täna ma ei suuda filmi faktitruudust ja kunstilist teostust hinnata, kuid mäletan, et just selle filmi tiitrites märkasin ma oma perekonnanime Tamm.
1978. aastal osales Mary Tamm menuseriaalis Doctor Who, mis oli “jooksma” hakanud juba 1963. aastal ja mis “jooksis” edasi veel kümmekond aastat ning kujunes populaarseimaks teleseriaaliks ja mitte ainult Inglismaal. 1996 tehti täismetraažiline Doctor Who Eric Robertsiga “vana” Doctor Who motiividel ja 2005 Doctor Who taaselustati – jätkati õnnestunult kunagist teleseriaali.
Ent mingem tagasi aastasse 1978, mil Mary Tamm valiti mõistatusliku Doctor Who assistendiks Romanaks, mis on lühend nimest Romanadvoratrelundar.
BBC teaduslik-fantastiline – ehk nagu me tänapäeval ütleme: ulme – teleseriaal on Ajas oma ajast ja arust Ajamasinaga TARDIS (Time And Relative Dimension in Space), mis on seest suurem kui väljast, Aega ja Ruumi uurivast salapärasest ja päritoluta Doctor Whost. Mõistagi, et tal on “meeskond” ning et nende teel on takistusi ja kurjust. Kuid nad ei jää Kurjuse tegude passiivseteks pealtvaatjaiks. Sel kõrge moraaliga sümpaatsel avantüristil on ka võime taaskehastuda – Mary Tamme Romana tegutseb koos neljanda Doctor Whoga, keda kehastas Tom Baker.
http://bbc.co.uk/doctorwho/classic/gallery/fourthdoctor/26.shtml
http://bbc.co.uk/doctorwho/classic/gallery/tamm/tamm15.shtml
Mary Tamme töö neljanda Doctor Whoga kujunes lühikeseks – hõlmas vaid aastat 1978. Tsiteerides Wikipediat : Over the course of Season 16, Romana begins to take some of the characteristics of the screaming damsel in distress, which reinforced Tamm’s decision not to remain in the role as she felt the character had been taken as far as she could go. As a result, Romana regenerates at the start of Season 17, emerging with a different physical appearance and a lighter personality. The suddenness of the regeneration scene was also dictated by real life events. Although Tamm had left the show on relatively good terms, by the start of Season 17, she was very visibly pregnant, making her return even for a regeneration scene impractical. 1978. aastal oli ta abiellunud Marcus Ringrose`iga.
Nüüd on Mary Tamme Romanat igaühel võimalik vaadata – teleseriaal on DVD-l. Nagu paljusid tema teisigi töid. Mary Tamme teatri-, tele- ja filmitööde loetelu on pikk ja mitmekesine – selles veendumiseks vt näiteks IMDb-d.
Lisaks näitlejatööle – Mary is a member of the associates of the Royal Academy of Dramatic Art, and for ten years worked on the committee, raising money for the student hardship fund. In 2005, she helped organise and appeared in the Rada centenary gala, which included past Rada luminaries such as Joan Collins, David Warner, Gemma Jones and many more. She mentors students at the academy, and helps with their progress both throughout their training, and afterwards, when they enter the profession. She has attended workshops and forums at drama schools in London, and has taught improvisation and audition speech techniques, as well as directing student productions.
Mary Tamm elab koos abikaasaga Londonis. Kui tema elustiili ilmestada, siis tuleb lisada, et ka kahe kassiga – she is also a supporter of the Cat`s protection league, and RSPCA (The Royal Society for the Prevention of Cruelty to Animals). Tema teine “nõrkus” on autod… Oma elu suurimaks sürpriisiks peab ta aga asjaolu, et ta on “tütre vahendusel” saanud vanaemaks, ehkki tunneb end 16-aastasena.
Oma eluloosungi on ta sõnastanud lühidalt: Keep your feet on the ground and reach for the stars.
Kõike kokkuvõtvalt: on igati põhjust jääda huviga ja isegi põnevusega ootama Mary Tamme elulooraamatut, mille kirjutamist on ta juba alustanud.
Miks ma kirjutan temast kui tuntud inglise näitlejast nii üksikasjalikult? Tamme nime kandvaid inimesi võib leida, kas just igast sadamast, kuid igast riigist ilmselt küll! Aga sellepärast, et – esiteks: Mary Tamm on eestivereline. Ja teiseks: ta ei ole seda varjanud, vaid vastupidi kõikjal, kus võimalik, ka rõhutanud.
Kui riikide piirid muutusid läbitavamateks, kohtusin sõjapõgenikuna Inglismaale elama sattunud eesti rahvusest prouaga ja mõistagi küsisin, kas ta teab midagi Mary Tammest. Ta teadis – teadis kui tuntud näitlejat ja kui Eesti-juurtega inimest, lisades jutu lõpetuseks, et Maryl oli väga ilus isa… Ja ilust ei ole ka tütar ilma jäänud.
Mary Tamm on sündinud Inglismaal ja siit ka küsimus, kuivõrd ta valdab eesti keelt? Ta on igal võimalikul kohal kinnitanud, et tema esimene keel oli eesti keel ning ta ei osanud inglise keelt enne kooliminekut. Vastuseks minu eestikeelsele kirjale teatas ta inglise keeles: I do understand written Estonian, but cannot write it very well… Selgitus päritolu kohta on aga selline: My parents were from Tartu (father) and my mother was born in Omsk – she was half Russian…
Lõpetuseks veel kaks väljavõtet. Esimene on Mary Tamme vastus küsimusele Who was your favourite guest star in the Key To Time series? I particularly adored Philip Madoc, who was in The Power of Kroll. He was great because he speaks so many languages. My background is Eastern European and my parents were refuges. Estonian is my first language, and he was the only other person I’d met in my life that could speak a few words of Estonian. Which was so impressive.
Ja teiseks üks lauseke Philip Madoci intervjuust: … I also particularly remember Mary Tamm, because aside from the fact that she’s Estonian, she’s also a very good-looking woman.
Kõigele sellele vaatamata ei ole ma leidnud meie pressist temaga intervjuud, teda tutvustavat kirjutist. Ehkki ju meil on ajakirjanikke, kes üritanud avastada välismaal tegutsevaid edukaid eestlasi või eestimaalasi. Seda enam on see hämmastav, et meie teleekraanidelt on mitu korda läbi jooksnud menufilm Mary Tammega – Poirot` sarja kuuluv “Unenägu” (The Dream, Hercule Poirot – David Suchet), ja DVDgi on Eestis müügil… Igatahes jään ootama aega, mil meie mõni endast vaimustuv ajakirjanik hõikab võidukalt: mina avastasin!
Aprill, 2008
Teaduse – Tammed
Boris Tamm (1930 Tallinn – 2002 Tallinn) – küberneetik.
Lõpetas 1954 cum laude Tallinna Polütehnilise Instituudi, oli seal õppejõud, 1976-91 rektor, 1995 – informaatikainstituudi professor, emeriitprofessor 2000. A-st 1960 oli Eesti TA Küberneetika Instituudi peainsener, vanemteadur, teadusdirektor, direktor; 1991-97 peateadur. A-st 1969 tehnikadoktor, a-st 1975 akadeemik.
Tamme teadustöö põhisuunad: mittelineaarne dünaamika, protsessijuhtimine tehnoloogias, ekspertsüsteemide tehnoloogia ja agent-orienteeritud programmeerimine.
Tunnustused: Nõukogude Eesti preemia, Soome Tehnikateaduste Akadeemia välisliige, USA Mehaanikainseneride ühingu aukiri, Budapesti Tehnikaülikooli audoktor, NSVL riiklik preemia, Helsingi Tehnikaülikooli audoktor, Rootsi Kuningliku Tehnikateaduste Akadeemia välisliige, Rahvusvahelise Automaatjuhtimise Föderatsiooni (IFAC) Outstanding Service Award.
Boris Tamm oli Eesti TA presiidiumi/juhatuse liige, Eesti TA Informaatika ja Tehnikateaduste Osakonna akadeemiksekretär/osakonnajuhataja ja asepresident; IFAC Arvutustehnika Komitee aseesimees ja Tehnilise Komitee esimees ning XI Maailmakongressi organisaator 1990; oli IFAC liige, asepresident, president 1987-90, eluaegne nõunik; Rahvusvahelise Infotöötluse Föderatsiooni (IFIP) töögrupi WP5.1 liige; enam kui 20 rahvusvahelise teaduskonverentsi, sümpoosiumi ja seminari programmkomitee liige; on avaldanud 130 teaduspublikatsiooni ja 220 populaarteaduslikku ja päevakajalist artiklit.
* * *
Nüüd kaks Tamme, kes Eestis sündinud, kuid välismaal nime teinud:
Arkadi Tamm (1901 Rõngu, Tartumaa – 1983 New York) – günekoloog.
Arkadi Tamm lõpetas Tartu ülikooli 1925. Aastail 1925-1930 oli Lelles jaoskonnaarst, 1930-1944 Tartu ülikooli naistekliiniku õppejõud. 1935 – dr. med. 1944. aastal avaldas raamatu “Sünnitusabi põhijooni”.
1944 emigreerus Saksamaale, kus tegutses eraarstina. 1949 otsustas sõita Lääne-Indiasse, kus esialgu oli sünnitusabi ja naistehaiguste osakonna juhataja USA Neitsisaartel. 1954. aastast oli ta erialaarst Puerto Ricol.
Samast (minu) Tammede liinist on pärit ka USAs tegutsenud psühhiaater Erik Linnolt (1920), kes lahkus Eestist 1944 Rootsi, kus kaks aastat hiljem sai temast Karolinska Instituteti üliõpilane – varem oli ta õppinud Tartu ülikoolis arstiteadust. Kui Rootsis arstidiplom käes, lahkus ta koos abikaasa Asta Willmanniga Kanadasse. 1959 sai temast Ühendriikide elanik ja 1961 Connecticuti osariigi pealinna Hartfordi eravaimuhaigla psühhiaater.Tema sulest on ilmunud eluraamat “Linnu tiivul”.
*
Igor Tamm (1922 Tapa – 1995 Rhode Island, USA) – viroloog.
Igor Tamm alustas õpinguid Tartu ülikoolis 1941. Saatuslikul 1944. aastal emigreerus Rootsi ja jüs õpinguid Stockholmis Kuninglikus Meditsiiniinstituudis. Õpingud lõpetas Tamm 1947 Yale`i ülikoolis – M.D. cum laude. Edasi töötas ta samas ülikoolis ja a-st 1949 Rockefelleri meditsiiniinstituudis, 1965 – 1986 oli selle professor ja New Yorgis juhtivarst ning a-st 1986 Abby Rockefeller Mauz professor, 1992 aastast emeriitprofessor. Avastas mõne viiruse koostises kaheahelalise ribonukleiinhappe ning uriinis Tamme-Horsfalli glükoproteiini, mis pärsib viiruste paljunemist.
Tamm was a pioneer in the study of the biochemistry and replication of viruses. Working first with influenza viruses, he isolated and described what is now called the Tamm-Horsfall glycoprotein, the first pure substrate discovered for the influenza virus enzyme. Tamm also obtained the first evidence that RNA plays a role in the replication of DNA-containing viruses. In the 1960s, he discovered the existence of double-stranded RNA as genetic material in the ubiquitous reoviruses of humans and animals and in the wound tumor virus of plants. He also studied mechanisms that regulate the production of interferons, small proteins naturally produced by virus-infected cells to fight virus replication.
In 1967 Igor Tamm was the first American to receive the Alfred Benzon Prize, awarded by the Alfred Benzon Foundation of Copenhagen. In 1975 he received the Sarah L. Poiley Memorial Award of the New York Academy of Sciences. The National Academy of Sciences elected him a member in 1975.
Vt www.rockefeller.edu/pubinfo/tamm.symposium.html
* * *
Igor Tammesid on maailmateaduses kaks ja sellepärast lisatakse nobelist Igor Tamme nimesse peaaegu alati ka tema isanimi Jevgeni.
Igor Jevgenjevitš Tamm (1895 Vladivostok – 1971 Moskva) füüsik.
1930 tuletas valguse vabalt elektronilt hajumise kvantmehaanilise valemi, 1934 lõi tuumasiseste beetajõudude teooria (tuumajõudude mesonteooria eelkäija), 1937 andis koos Ilja Frankiga Tšerenkov-Vavilovi kiirguse teoreetilise seletuse. Pälvis koos Franki ja Pavel Tšerenkoviga 1946. a riikliku preemia ja 1958. a Nobeli preemia.
Põhjapanevaid töid kosmilise kiirguse alal (sekundaarosakeste kaskaadne paljunemine). 1945 esitas uue meetodi osakeste, eriti mesonite ja tuumade relativistlike interaktsioonide Käsitlemiseks. 1950-53 töötas koos Andrei Sahharoviga termotuumareaktsiooni teooria alal ja esitas plasma magnetilise isoleerimise meetodi.
Igor Tamme päritolu – see on küsimus. Olen lugenud kaht faktina esitatud varianti:
1) Tamm was born in Vladivostok, Russian Empire (now Russia) in an Estonian family migrated to the Far East…
www.halfvalue.com/wiki.jsp?topic=Igor_Tamm
ja
2) Академик Тамм был наполовину немцем: его дед Теодор Тамм в середине прошлого века переехал из Тюрингии в Россию и женился на дочери (Olga Davõdova) херсонского помещика.
Kui kellelgi on usutavaid fakte, palun teatage.
… Заполняя в который раз очередную анкету, Игорь Евгеньевич знал: жди неприятностей. А чего еще можно было ожидать от таких биографических данных, как “подозрительное” происхождение, в прошлом меньшевик, учился за границей, брат (Leonid, insener) в 1936 году арестован и расстрелян как “враг народа”, отец, инженер, жил в оккупированном немцами Киеве и за это позже попал за решетку. Игоря Евгеньевича самого могли сто раз арестовать и объявить “врагом народа”. Но, к счастью, этого не случилось.
В молодости Тамм активно интересовался политикой, которая интересовала его гораздо больше, чем наука. Из-за этого в 1914 году родители посчитали за благо отправить его на учёбу в Эдинбургский университет, откуда он вернулся незадолго до Первой Мировой войны. В 1922 году Тамм переезжает в Москву и целиком погружается в теоретическую физику. Его успехи обращают на него внимание Пауля Эренфеста, который находит Тамму стипендию для учёбы в Голландии и Германии, где он знакомится с Дираком и Эйнштейном. В 1933 году получает степень доктора физико-математических наук и в тот же год избирается членом-корреспондентом АН СССР. В 1934 году, после переезда Академии Наук из Ленинграда в Москву, Тамм становится руководителем теоретического отдела ФИАН, которым и был до конца жизни и который теперь носит его имя.
Тамм разрабатывал теорию атомного ядра и элементарных частиц. Когда в 1943 году ученые приступили к созданию атомной бомбы, его не сразу допустили к секретным атомным делам. Причина – анкетные данные и личная неприязнь А. Жданова. Лишь в 1946 году великого ученого привлекли к решению некоторых “не очень секретных” задач, а еще два года спустя, после смерти Жданова, Игорь Евгеньевич приобщился к созданию водородной бомбы. Произошло это благодаря содействию И. В. Курчатова. В группу Тамма входили самые талантливые физики, в частности, Андрей Сахаров. Работали в сверхсекретном институте “Арзамас-16” (в городе Сарове). Выезды за пределы зоны случались редко. 12 августа 1953 года на далеком полигоне прогремел взрыв чудовищной силы. Родилась первая в мире водородная бомба.
Приближался звездный час Тамма. В 1958 году вместе с двумя другими учеными – И. М. Франком и П. А. Черенковым – получил Нобелевскую премию. Впрочем, он сам считал, что получил премию не за самую лучшую свою работу. Он даже хотел отдать премию государству, но ему ответили, что в этом нет необходимости.
1953 был избран действительным членом Академии Наук СССР.
Позже участвовал в работе комиссии по исследованию Снежного человека, боролся за возрождение советской генетики, много путешествовал (на Алтае существуют пик Тамма и перевал Тамма). Прекрасно знал английский, французский и немецкий языки, чуть хуже — итальянский и голландский. Игорь Евгеньевич был прекрасным рассказчиком, но при том говорил настолько быстро, что кто-то предложил единицу скорости речи — один Тамм. Из-за парализации дыхательных мышц, болезни, подхваченной где-то в пещерах, по которым так любил путешествовать, ему пришлось делать операцию на горле. Практически лишённый возможности двигаться из-за этого в последние 3 года жизни не переставал работать и только заметил, что теперь понимает состояние жука, надетого на булавку.
Spordi – Tammed
Jüri Tamm (1957, Pärnu) – sportlane, ärimees, poliitik
Tamme nime saamisloost kirjutas Jüri Tamm selle kodulehe jaoks nii: “Meie Tammed on Lihula ja Audru kandist. Seostan oma nime puuga, sest isa August Tamme (1911-1986) jutu kohaselt istus tema sulasest vanaisa sageli tammepuu otsas ja vilistas. Mõisahärrale see meeldis. Küsisin, miks ei pandud talle siis mõne laululinnu nimi? Vanaisa vastus oli lihtne: kes siis paneb suurele mehele pisikese linnu nime. Meie sugupuus on mehed jurakad. Vanaisa Georg oli pikk 1.95 cm ja kaalus 120 kg, isa August 1.86 ja 110, mina 1.93 ja 135. Mehed nagu ehtsad tammed!” Jüri Tamm lahkus 22. septembril 2021. |
Tamm on lõpetanud Kiievi Kehakultuuri Instituudi (1979). Tippsportlane – vasaraheitja – oli ta aastail 1979–1992: olümpiamängudel Moskvas (1980) ja Soulis (1988) pronksmedal, Barcelonas (1992) viies koht; maailmameistrivõistlustel Roomas (1987) hõbemedal; isiklik rekord 84.40 on maailmas kõigi aegade 8. tulemus.
Riigikogu liige, Monaco Vürstiriigi aukonsul Eestis. Valgetähe IV klassi teenetemärk (2006); Hispaania teenetemärk Cruz de Oficial (2003).
Fotod Jüri Tamme erakogust. |
Kultuuri – Tammed
Aino Tamm (1864 Tarvastu vald – 1945 Tallinn) – laulja ja laulupedagoog.
Õppis Peterburi muusikakoolis, täiendas end Saksamaal, Itaalias ja Prantsusmaal. Alustas kontserttegevust kodumaal 1891; hiljem esines Pariisis, Londonis, Peterburis jm, tutvustades ka eesti rahvalaule. Oli 1923–35 Tallinna Konservatooriumi õppejõud. Avaldanud eesti rahvaviiside seadeid kontsertlauljaile.
Jaan Tamm (1875 Tarvastu – 1933 Tallinn) – Aino vend, metsasarvekunstnik ja muusikategelane.
Lõpetas Peterburi Konservatooriumi, hiljem oli seal professor. Olnud Peterburi õukonnaorkestri solist. Aastail 1923–33 Tallinna Konservatooriumi professor.
*
Anna Tamm (1880 Viljandi – 1964 Tallinn) – näitleja.
Eesti NSV teeneline kunstitegelane. Esinenud a-st 1911 Pärnu, Tartu, Narva ja Viljandi teatris. 1929. a-st Tallinnas ja oma lavatee viimase kümnendi (1948–57) töötas Draamateatris.
Herbert Tamm (1891 Tartu – 1944 jäi kadunuks) – Anna abikaasa, tunnustatud teatrikunstnik.
Tegutses kunstnikuna „Vanemuises“, „Endlas“ „Ugalas“ ja a-st 1930 Tallinna Töölisteatris.
*
Jakob Tamm (1861 Vastse-Nõo – 1907 Väike-Maarja) – luuletaja, pedagoog, valmikirjanik.
1892 avaldatud luulekogus „Ärganud hääled“ kajastas rahvusliku liiikumise ideestikku. Eesti tuntumaid valmikirjanikke. Tä helepanu väärivad ta valdavalt rahvaluuleainelised lugulaulud ja ballaadid. Edendas tõlkekultuuri. Mats Traat on kirjutanud Jakob Tammest novellid „Sarviku armastus“ ja „Tamm Tamme vallast“.
*
Villem Tamm (1836 Kassari – 1915 Kassari)
Selle persooni asetamisega oma kataloogi tekkis mul raskusi – kellena teda esitleda? Juba lapsena kuulsin oma peres, et üks Tamm on kujutatud Kaarli kiriku altarimaalil, kuid see ei ole meie suguvõsa Tamm. Tollal oli mul sellest kahju ja ma ei mõistnud, miks seda fakti esitati toonil nagu ei tahetaks edasi rääkida. Hiljem jõudsin tõe jälile: Tamm oli mõisa kubjas – tige, ülbe kubjas.
Kaarli kiriku altarimaaliks on õnnistav Kristus – “Tulge minu juurde kõik, kes teie vaevatud ja koormatud olete, mina tahan teile hingamist saata” (Mt 11,28).
Kuidas kujutada Kristust? Mõistagi sellisena, kelle ilme on võimeline inimesi enda juurde kutsuma ja neid õpetama. Kes inspireeris altarimaali loonud Johann Kölerit (1826-1899)? Seesama tige ja ülbe Villem. Ent see oli hiljem. Kui Köler oli Hiiumaal 1863. aastal, kohtas ta seal peaaegu piibellikult puhta näoga, tugevat ja ilusat meest – Villem Tamme. Tuli ilmsiks, et tegemist on ka andeka ja aruka mehega, kes oskas kirjutada ja end saksa keeleski väljendada ning olevat tema olnud seegi, kes soovitanud Kassari mõisa omanikul ehitada maasild, mis praegu ühendab Kassarit Hiiumaaga. Ja nii saigi maamees Villem Tammest Kristuse prototüüp. Maal valmis 1879. aastal, ent selleks ajaks oli Tamm saanud mõisas ametikõrgendust ning muutunud ülbeks ja kurjaks. Kui Köler sellest kuulnud, käinud tema peast läbi mõte maal hävitada, paraku – see oli seinamaal, mitte lõuendile loodu… Villem Tamm ei teadnud, et tema nägu on Kaarli kiriku seinal, aga kui vanuigi sellest kuulnud, läinud vaatama. Tema hauaplaadil on kirjas, et Johann Köler on Villemit Kristusena maalinud… NB! Hauaplaat on pandud Kaaarli kiriku koguduse poolt.
tamm & Tammed
Minu perekonnanimi on Tamm. Ja sellest minu hobi – tõsi, mitte fanatismi küündiv, kuid ikkagi… Vabal ajal (pensionäril on seda aga ju alati vähe!) „kogun“ ma maailmas „leiduvaid“ Tammesid. Kinnitan: tutvumine inimeste elu(saatuse?)käikudega on tavatuid mõtteid tekitav ja teadmisi lisav.
Huvitav, et meie Tamme-nimelised seostavad oma nime pigem puuga (tamm, tamme…) kui ehitisega (tamm, tammi…), näiteks raudteetammiga või paistammiga. Miks? Ilmselt on igal Tammel oma vastus ja kui ei ole, on temast lihtsalt kahju –kahju sellepärast, et süvenemata oma nime saamisloosse ja sisusse, st oma suguvõsalukku, on ta ju kui „juurteta“ inimene. Mulle näib, et Tammede soov samastuda tammepuuga on sündinud sellest, et puu on „elav asi“. Pealegi, tammepuu on tugev. Selgelt suursugune! Ja sümboliseerib pikaealisust – mõelda vaid, et Eestimaa vanim tammepuu – Tamme-Lauri tamm – on näinud Jüriöö ülestõusu lõkkeid…
Tamme nime kandvaid inimesi oli Eestis 2008. aasta aprillis 5241 ja taas leidis kinnitust, et eesti perekonnanimedest on Tamm Eestis endiselt kõige levinum.
– – –
Ja nüüd mõned väljavõtted minu Tammede-kataloogist – peatükid “Kultuuri-Tammed”; “Spordi-Tammed”; “Teaduse-Tammed” ja “Tammed, kes saanud kuulsaks kui Ramatamananda ja Romanadvoratrelundar”.
Kõigepealt Eestimaa Tammed – need Tammed, kelle olemasolust võiks üks tõsimeelne eestlane ikka teada.